Skip to content

JUHEND PÄRIMUSE TALLETAMISEKS JA PÜHAPAIGA KAARDISTAMISEKS

Eestis on täna võimalik kaardistada kuni 5000 ajaloolist looduslikku pühapaika. Neist enam kui 3000 on võimalik leida vaid vanemaealiste põliselanike abil.

Riiklik toetus pühapaikade kaardistamisele on olnud seni väga väike ning ilmselt lahkub enamik pühapaikade mäletajaid enne, kui uurijad nendeni jõuavad.

Pühapaiga mäletaja võib elada oma sünnikülas, kuid tavaliselt on ta kolinud elama mujale. Suurem osa vanainimesi elab aga linnades ja asulates, kus pühapaikade uurijad neid otsida ei oska.

Seetõttu on väga oluline, et me kõik ja samuti sina asuksid pärimust talletama ja pühapaiku kaardistama. Niimoodi võid sa päästa väärtusliku kultuuri- ja looduspärandi hävimisest. Isiku- ja kohalugusid kuulates õpid sa oma maad ja rahvast lähemalt tundma ja hakkad iseennastki paremini mõistma.

Küsitleda võib kõiki vanemaid inimesi: perekonnaliikmeid, kaugemaid sugulasi, naabreid, külaelanikke ja tuttavaid.

Pühapaikade pärimust teavad üldiselt kõige paremini kuni 1940. a külas sündinud inimesed, ehk viimane taludeaegne põlvkond. Kodune pärimusmaastik ja vähetuntud kohanimed on neile maast-madalast tuttavad. Pärimusi võivad aga teada nooremadki.

Et pärimuse kogumine paremini õnnestuks, tuleks meeles pidada järgmist.

INIMENE

Väga soovitav on eelnevalt intervjuu aeg kokku leppida ja öelda, et jutuks tulevad kodukandi vanad paigad ja lood.
Tutvusta ennast. Anna teada, et talletad pere ja/või kodukandi pärimusi.
Enamik inimesi (ka pärimuse mäletajad) ütlevad kõigepealt, et nad ei tea püha- või pärimuspaiku. Ära lase ennast sellest heidutada.
Sa küsitled inimest, kes pole ilmselt harjunud pühapaikadest kõnelema.
Meenutamine võtab aega. Mälumaastikel pühapaikadeni jõudmiseks tuleb läbida hulk aastaringe, sündmusi ja kogemusi.
Küsitledes liigu argisest ja tuttavlikust ebatavalise ja püha suunas.
Algul küsi tavalist kohapärimust, seejärel liigu järk-järgult küsimustega pühapaikadele lähemale.
Anna inimesele võimalus jutustada talle olulistest asjadest, kuid pöördu järjekindlalt oma küsimuste juurde tagasi.
Võimalusel külasta pühapaika kindlasti koos vanainimesega. Siis on kindel, et leiad õige koha. Lisaks, maastikul (pühapaigas) meenuvad sellega seotud lood ja mälestused paremini, kui laua taga.
Võimalusel vestle inimesega nädala, või kuu pärast pühapaikadest uuesti.
Intervjuu on soovitav salvestada. Kirjuta olulised andmed ka üles.
Kui sa salvestad intervjuu, siis ütle selle alguses, või lõpus enda ja küsitletavate nimed, nende sünniajad ja kohad ning küsitlemise aeg ja koht. Samuti tuleb need andmed ankeedis kirja panna. Isikute andmed on väga olulised ning muudavad teie teabe palju väärtuslikumaks.

PÜHAPAIK

Küsitledes tuleb silmas pidada, et reeglina ei ole pühapaikadel ainuomaseid välistunnuseid. Hiisi, pühi kive, allikaid ja puid aitab ülejäänud loodusest eristada vaimne pärand. Nii saab pühapaiku välja selgitada iseloomulike nimetuste, koha- ja perepärimuste, uskumuste, tavade ja hoiakute abil.

Teatud tegevused ja pärimused võivad viidata võimalikule pühapaigale. Pühapaigaks võib osutuda ka koht, kus on peetud küla jaani-, jüri-, või maituld, käidud kiikumas ja tantsimas, või nõu pidamas. Soosaartel ja laantes asuvad hiied on olnud vahest ka pelgupaigaks.

Tuntud paikade kohta on sageli jutustatud ka nn rändmuistendeid pulmaliste, Kalevipoja, Kaarel XII, Peeter I jt ajalooliste ja üleloomulike olendite kohta.

Kõik, mis puudutab pühapaiku, eriti nende asukohti, tuleks üksikasjalikult ja korduvalt üle küsida. Vahemaad ja mõõdud nagu kaugel-lähedal, suur, kõrge, väike, madal jne tuleb täpsustada ka meetrites, või kilomeetrites.

Oluline on seegi, mis aegade jooksul pühapaikade välimust on muutnud: lahingud, maaparandus, kaevandamine jms.

OLULINE INFO

  • Looduslik pühapaik on looduslik paik, või ala, mitte inimese rajatud hoone, ausammas vm asi.
  • Püha puu, kivi, või allikas võib olla hävinud, kuid koht on jätkuvalt väärtuslik ja püha.
  • Põlispuu, kivi, allikas, ala vm loodusobjekt on ajalooline looduslik pühapaik vaid juhul, kui meil on andmeid selle pühaks pidamisest: pühapaigale viitav kohanimi, pühaks pidamisest ja kombetalitustest kõnelev pärimus. See teave võib meieni jõuda kirjalikult ja/või suuliselt. Seetõttu on pärimuse võimalikult üksikasjalik talletamne väga oluline.

KÜSITLEMINE

SISSEJUHATUS

– Kus ja millal sa oled sündinud ja kus elanud?

– Ema ja isa nimed, sünniajad, sünnikohad.

– Kas talul oli õue/väravapuu, kus tehti jaanituld, kus kiiguti, kus pidutseti?

– Kus oli küla jaanitule, jüritule, maitule koht?

– Kus see oli ja mis seal tehti?

– Kas külarahval oli kusagil kiige- ja tantsukoht?

– Kus see oli, millal ja mis seal tehti?

– Kas külas on vanasti olnud nõupidamiste koht?

– Kus see oli, millal ja mis seal tehtu?

– Kas külarahval oli koht, kus meeldis jalutamas ja puhkamas käia?

– Kas mõnelt allikalt on vett toodud? Mis puhul?

– Kas mõnel puul, kivil, mäel, metsal, allikal, paigal on siin oma nimi?

– Kas kusagil on olnud ebatavalisi või arusaamatuid kogemusi?

  • eksimine
  • kummaline valgus, hääled, olendid
  • haigestumine

– Kas mingite paikade kohta on kõneldud vanu lugusid?

  • Kaarel XII ja Peeter I
  • Kalevipoeg, Vanapagan jts
  • Kahe pulmarongi tüli
  • matusekohad
  • maetud varandused

KEELUD

Kas mõnes paigas looduses oli keelatud

  • mängida, lärmata
  • puid raiuda
  • loomi karjatada
  • maad harida

SUHTUMINE

Kas mõnda paika on eriliselt austatud ja hoitud?

TAVAD

Kas kusagil looduses on käidud:

– ravimas

– palvetamas

– ohverdamas

– nõu küsimas

– ennustamas

– kivil liugu laskmas

Kagu-Eestis ja Lääne-Saaremaal:

Kas teie perel/ külal on/ oli kusagil oma ristipuu?

ANNID

Kas sealt on kunagi leitud vanu münte vm esemeid?

NIMETUS

Kas mõnda paika on nimetatud:

– hiis/ iis/ iie, hiieallikas, hiiekivi, hiiemägi, hiiemets …

– ohvrikoht, -kivi, -puu, -allikas …

– püha koht, kivi, allikas, kivi …

– jumala/ jumalate kivi, mägi …

– tõnni/ tennüse/ tõnise kivi, mägi, koht …

– uku/ ukkuri/ uguri kivi, mägi, puu …

– taara/ tooru/ tuuru/ mägi, mets, puu …

– silma-, arsti-, valu-, tervise, ohu … allikas/ läte

– arsti-, moalja-, mualja-, moolja-, liu-, jälje … kivi

ELAVAD TAVAD

Kui inimene teab mõnda pühapaika.

Mida see pühapaik inimesele tähendab?

Kas inimene on ise käinud pühapaigas jalutamas, jõudu kogumas, mõtteid selitamas, ravimas, palumas, ande jätmas?

PÜHAPAIGAS

Kui on selgunud pühapaik ja sul on võimalik seda külastada, siis talita järgmiselt:

Külasta pühapaika võimalusel kindlasti koos teabe andjaga. Siis on kindel, et oled õiges kohas.

Koosta kirjeldus pühapaiga välimuse ja mõõtude kohta. Näiteks: kui see on puu, siis mis liigist, kui jäme, kui kõrge (mõõdud võib ka ligikaudu hinnata), mis seisukorras? Kui see on kivi, siis kui kõrge, lai, mis kujuga, mis värvi? Kui see on allikas, siis kui suur, mis kujuga, kui sügav, kui suure vooluga jne.

Pildista pühapaika. Võimalusel jäädvusta eemalt üldvaade (pühapaik maastikul), lähivaade ning iseloomulikud üksikasjad (nt kivile jäetud mündid, puule seotud paelad jne).

Võta võimalusel paiga koordinaadid. GPS seadmed ning uuemad telefonid ja nutiseadmed võimaldavad määrata ka asukohta.

Kui sul pole GPSi, märgi üles:

Kus pühapaik täpsemalt asub? (Maakond, vald, küla talu ning täpsem asukohakirjeldus – kus ja millisel maastikul pühapaik asub (põllul, rohumaal, metsas, tasandikul, künkal, kallakul, tee ääes jne).

Millised suuremad püsivad loodusobjektid ja rajatised selle lähikonnas asuvad, mis suunas ja kui kaugel?

Kogu täiendavat rahvapärimust. Kui sul õnnestub külastada pühapaika koos põliselanikuga, siis võimaluse korral jätka seal salvestamist, või tee märkmeid. Kohapeal meenub sageli rohkem, kui toas.

Ole pühapaigas lugupidav ja järgi häid tavasid

Küsimustele vastamine, pühapaiga asukoha näitamine ja muul moel pühapaikade kaardistamisele kaasa aitamine on vabatahtlik. Ole tänulik vastutulelikkuse eest ning ära pahanda, kui sellest keeldutakse.

Kui sulle näidatakse pühapaika tingimusel, et selle asukohta ei avalikustata, siis märgi see kindlasti üles ja lisa hiljem ankeedile. Me saame pühapaiga arvele võtta ka ilma, et selle asukoht avalikkusele teatavaks tehakse.

Pärimus, pühapaigad ja see, mis seal toimub, võib inimestele isiklikult korda minna. Austusest põliselanike, esivanemate ja samuti iseenda suhtes järgi pühapaigas häid tavasid. Pühapaikadega seotud tavasid iseloomustab lühidalt lugupidamine, puhtus ja vägivallatus.

Head tavad lähemalt: http://www.maavald.ee/hiis/yld/hiitest/671

Kogutud  andmed sisesta Hiiepaiga lehel asuvasse ankeeti: https://hiiepaik.ee/about/kaardistamise-kusimustik/

Täida võimalikult kõik lahtrid.

  1. Kas sinu kodukohas oli/on mõni looduslik pühapaik – hiis, püha allikas, ohvrikivi, püha puu, ristipuu jms?
  1. Kuidas seda nimetatakse? (Ühel paigal võib olla mitu erinevat nimetust ja kirjaviisi. Kui nime polegi, siis tuleb selles punktis tõmmata kriips.)
  1. Kuidas see välja näeb? (võimalusel anda täpne kirjeldus pühapaiga välimuse ja mõõtude kohta)
  1. Kus see täpsemalt asub ? (Maakond, vald, küla talu ning täpsem asukohakirjeldus. Võimaluse korral lisada asukohakirjeldusele ka koordinaadid)
  1. Millised suuremad püsivad loodusobjektid ja rajatised selle lähikonnas asuvad, mis suunas ja kui kaugel?
  1. Mida on pühapaigas  tehtud?
  1. Mis seal aegade jooksul juhtunud on?
  1. Milliseid pärimusi ja lugusid veel selle kohta kõneldud on?
  1. Kas pühapaiga kohta meenub veel midagi?
  1. Kellelt ja millal sa pühapaiga kohta kuulsid?  (nimi, vanus, elukoht, võimalusel telefon ja e-aadress)
  1. Kas tahad midagi lisada?
  1. Küsitlemise viis (vahetu, telefon, e-kiri)
  1. Teabe vahendaja nimi, vanus, elukoht,  telefon ja e-aadress (juhul, kui kirjutab tavapostiga)
  1. Küsimustiku täitmise aeg (päev, kuu aasta)

Iga pühapaiga kohta tuleb täita eraldi küsimustik. Juhul, kui üks inimene kõneleb mitmest pühapaigast, tuleb iga paiga kohta täita eraldi küsimustik.

Küsimustik täidetakse teabe andja ütluste põhjal võimalikult täpselt. Kui teavet  vahendab keegi teine (nt lapselaps) ja tal õnnestub pühapaika külastada, siis vastab ta küsimustikule kohapeal nähtu ja kuuldu põhjal veelkord ka iseseisvalt.

Andmeid võib talletada ka selliste pühapaikade kohta, millest ollakse kuulnud, või mida ollakse juhuslikult külastanud, või näinud.

Teabe vahendaja andmed

Nimi *

Vanus *

Elukoht *

Tänav, maja, linn, maakond, postiindeks

Telefon *

Email *

EELANDMED

Põliselanike küsitlemine ja pühapaikade kaardistamine on tulemuslikum, kui sul on kõnealuse piirkonna kohapärimusest ja pühapaikadest juba ülevaade. Kui sul on suurem huvi ja rohkem aega, leiad asjakohast teavet siit:

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja sihtasutus on loomas looduslike pühapaikade andmekogu. Selle avalikule lehele kantakse kaitsealused jm väheohustatud pühapaigad (nt ristipuud). Seniste andmetega saab tutvuda siin:

andmekogu.hiis.ee 

Mõnevõrra leiab andmeid Kultuurimälestiste registrist. Arheoloogiamälestisena on mingil määral kaitse alla võetud üle 450 pühapaiga. Otsides  maakondade, või omavalitsuste kaupa arheoloogiamälestisi, näeb nende hulgas ka pühapaiku: hiisi, ohvrikive jms: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument

Kaitstavate looduse üksikobjektide hulgas on üle 90 pühapaiga ning teadmata arv pühapaiku asub kaitsealadel. Mõnevõrra on need paigad leitavad, kui otsida registris märksõnu hiis, püha jms: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Mõnevõrra on pühapaiku kantud pärandkultuuri kaardikihile, kuid need andmed ei ole pühapaikade osas alati kontrollitud ja usaldusväärsed: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis

Kõik need andmed on leitavad ka Maa-ameti kaardirakenduse kaardikihtidelt: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

Koostamisel on Maa-ameti ristipuude kaart: http://xgis.maaamet.ee/maps/ristipuud

Kohapärimusega saab tutvuda Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivis: http://www.kirmus.ee/

Kivike – Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud kogud: http://kivike.kirmus.ee

Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek: http://heli.eki.ee/kohanimed/index.php?t=3

Rehepapp ehk rahvausundi ja muistendite andmebaas: http://www.folklore.ee/rehepapp/

LEPP ehk Lõuna-Eesti pärimuse portaal: http://www.folklore.ee/lepp/

Ajaloolist traditsiooni mõnekümnest kihelkonnast: http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/

Rahvusparkide mälumaastikud: http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Malumaastikud-p469.html

Rahvusarhiivi vanemate kaartide infosüsteem: http://www.ra.ee/kaardid/

Maavalla koja lehel pühapaikadest: http://www.maavald.ee/hiis

Täiendav teave:

Ahto Kaasik, tel 56 686 892, ahto@hiis.ee