Kuidas kaitsta hiisi ehk erimeelsused ekspertide ja ministeeriumi vahel -

Pildil Saula Siniallikas, foto Arvi Rungi

27. märtsil Tallinnas Muinsuskaitseameti nõupidamisel tõdeti, et kuigi kohtumisel osalenud soovivad aastaks 2020 kaardistada kõik looduslikud pühapaigad, ollakse endiselt eriarvamusel selles, kuidas seda teha nii, et hiied säiliks.

10. märtsil kinnitatud Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava pälvis nii ekspertide kui ka huvirühmade tugevat kriitikat. Kuna lausa 86% Eesti elanikkonnast toetab hiite säilimist ja hoolib meie looduslikest pühapaikadest, pidasime oluliseks arutelu all olnud teemadest, murekohtadest ja arvamustest informeerida ka Eesti elanikke. Kui nii palju inimesi peab hiisi oluliseks, ei saa selliseid tähtsaid otsuseid hoida kabinettides või koosolekuruumides.

Raha tuleb juurde, aga reaalsetest vajadustest ülevaadet pole

Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits kõneles, et ministeerium taotleb järgmise aasta riigieelarvest seni teada olevate pühapaikade kaardile kandmiseks 200 000 eurot. Paraku ei ole ministeerium teinud arvutusi, kui palju maksab pühapaikade kaardistamine ning kui palju tööd saaks taotletud raha eest järgmisel aastal teha. Samuti ei ole teada, kui palju raha kogu arengukava jaoks taotletakse ja eraldatakse ning kui suures osas Eestist jõutakse pühapaigad riigi toetusel 2020. aastaks tegelikult kaardistada.

Arutelu käigus selgus, et kuna Kultuuriministeeriumil pole kõigi pühapaikade kaardistamiseks raha, on mõned ametnikud omal käel muutnud arengukava rakenduslikku osa ning sealhulgas ka uurimismetoodikat. Tarvi Sits sõnas, et muudatused tegi tema koos Kultuuriministeeriumi nõuniku Liina Jänesega ning neid nõustas Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas töötav mõisaparkide uurija Urve Sinijärv. Pühapaikade uuringutega ei ole keegi neist varem lähemalt kokku puutunud.

Vastuolu eesmärgi ja saavutamise viisi vahel

Looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimehe Heiki Valgu sõnul on hea, et arengukava on nüüd olemas, kuid ta tõi esile ka olulised puudused selles. “Looduslikel pühapaikadel on kaks võrdväärset tahku: koht ja pärimus. Looduslik pühapaik ilma pärimuseta on lihtsalt loodus- või maastikuobjekt, üks väga paljudest omataolistest. Kuigi arengukava näeb ette Eesti looduslike pühapaikade inventeerimist aastaks 2020, kavandatakse paraku vaid nende kohtade otsimist, mis kajastuvad varasemates arhiiviteadetes. Seega on arengukava eesmärk määratletud vastuoluliselt.” Valk lisas, et lisaks on arengukava tekstis vastuolu püstitatud eesmärgi ja selleks valitud meetodi vahel. “Praegusel kujul esitatud metoodika, mis peab oluliseks inimeste küsitlemist vaid siis, kui seda paikade leidmiseks vajalikuks peetakse, ei võimalda eesmärki kuidagi täies mahus täita. Need paigad, mis arhiivmaterjalides ei kajastu ja mida teavad üksnes kohalikud inimesed, jäävadki kaardile kandmata. Selliseid kohti on aga palju. Varsti ei ole neid enam võimalik leida, sest teadjad inimesed kovad,” kommenteeris Valk.

Praeguse arengukavaga saaks kaardistatud vaid kolmandik hiitest

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse eestvedaja Ahto Kaasik esitas seniste uuringute võrdleva statistika, mille kohaselt võimaldab ministeeriumi välja pakutud metoodika kaardistada kuni kolmandiku pühapaikadest. Aastatel 2005-2014 on kaardistatud pühapaigad täies mahus neljas kihelkonnas ning arhiiviteadete kontrollimisele keskenduv võrdlev uuring on tehtud 6 kihelkonnas. Selgus, et täiemahulise uuringu korral võib kihelkonnas keskmiselt inventeerida 47,3 pühapaika. Kitsalt arhiiviandmetele keskenduv uuring võimaldab aga leida vaid 14,7 pühapaika, ehk 31% pühapaikadest. Leidmata jäävad 69% pühapaikadest on kõige enam ohustatud ning on juba lähiajal unustamise tõttu hävimas.

Kaasik kummutas ametnike kriitika, nagu oleks senine uurimismetoodika liiga põhjalik ja selle rakendamine takistaks pühapaikade kaardistamist. Kui Kultuuri- ning Keskkonnaministeerium ning KIK poleks eiranud uurijate rahastamistaotlusi, oleks tänaseks kaardistatud juba pea pooled Eesti pühapaigad. Kaasik selgitas, kuidas kaardistamisele läheneda nii, et töö korralikult tehtud saaks: “Senine uurimismetoodika on ette nähtud hädavajalike andmete kogumiseks ning seda on uuringute põhjal korduvalt täiustatud. Pühapaikade kaardistamiseks on vaja koondada varasemad andmed, küsitleda põhjalikult vanemaealisi põliselanikke, pühapaigad esmaselt inventeerida ja saadud andmed pühapaikade andmekogus uurijatele, ametnikele ja laiemale üldusele kättesaadavaks teha.”

Hea arengukava, aga mitte pühapaikade kaardistamiseks

Maavalla koja juhatuse liige Andres Heinapuu kiitis, et arengukava on iseenesest väga hea, kuid ei sobi pühapaikade kaardistamiseks. Pühapaikade leidmisel on aluseks pärimus, kuid arengukava peab pärimuse talletamist teisejärguliseks. Heinapuu sõnul on seepärast üsna kindel, et 2020. aastal tõdetakse taas, et arengukavas seatud eesmärgid on jäänud täitmata. “Pühapaikade kaardistamine ei lõppe viie aasta pärast. See on protsess, mis jätkub ka pärast seda tähtaega,” tõdes Heinapuu.

Ajanappusel ei jõutud koosolekul kõiki kitsaskohti arutada. Lahtiseks ja arusaamatuks jäi:

• Kas Kultuuriministeerium asub toetama olemasoleva pühapaikade andmekogu täitmist ja arendamist või tellib uue?

• Miks annab arengukava pühapaikade uurimismetoodika ja tegevuste elluviimise osas Keskkonnaministeeriumile erivolitused, kuigi ministeeriumil puudub sellealane sisuline pädevus?

Eelmisel aastal koostas pühapaikade eksperdinõukogu arengukava üksikasjaliku eelarve, mis tagaks 2020. aastaks kõigi pühapaikade kaardistamise. Eraldi toodi välja kõik kululiigid ja kulud, mis pühapaikade kaardistamisega tegelikult kaasnevad, mh transpordi-, side-, büroo-, tööjõu- jm kulud. Viie aastaga pühapaikade kaardistamine maksaks hinnanguliselt ca 5 miljonit eurot. Ministeerium ei ole seni soovinud eelarvet arutada ning selleni ei jõutud ka koosolekul.

Kuidas vältida hiite maharaiumist või vales kohas kaevandamist?

Muinsuskaitseameti peadirektor Carolin Pihlap kirjutas koosoleku kokkuvõtteks:

“Arengukava ette valmistades on tehtud suur töö. Vaieldamatult on aga suurem töö selle elluviimisega ees. Strateegilise dokumendina ei ole see muutumatu – selle rakendamisel tehakse vajadusel pidevalt jooksvalt muudatusi, et käia aja ja võimalustega kaasas.”

Pihlap lisas: “Muinsuskaitseliselt on riigi jaoks olulisim leida säilinud looduslikud pühapaigad maastikul ning kanda need kaardile (sealjuures maa-alalised ka maa-alaliset mitte punktobjektidena) – ainult nii saame tagada, et info pühapaikade kohta jõuab raielubade väljastajate, kaevanduslubade väljastajate, kohalike omavalitsuste, omanikeni ja teisteni, kelle otsused võivad pühapaiku ja nende säilimist mõjutada.”

Carolin Pihlapi sõnul on lähiajal kavas täiendada pühapaikade eksperdinõukogu Tartu Ülikooli pühapaikade keskuse, Keskkonnaameti, Hiite Maja ning Maavalla Koja esindajatega.

Koosolekul osalesid samuti Kultuuriministeeriumi nõunik Liina Jänes, Hiite Maja SA juhataja Tiit Kaasik, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna töötaja Urve Sinjärv, ristipuude uurija Marju Kõivupuu ning Ringo Ringvee Siseministeeriumi usuasjade osakonnast.

Kõik osapooled avaldasid soovi tegutseda ühiselt pühapaikade kaardistamise ja hoidmise nimel. Hoiame teid kursis, kuidas riik, eksperdid ja huvigrupid meie hiisi kaitsevad ja hoiavad.

Liitu hiisi hoidvate vabatahtlikega!

Kui oled huvitatud oma panuse andmisest, siis kodanikualgatusena tegutsev Hiiepaik (leia nad Facebookist ehk Näoraamatust) otsib appi vabatahtlikke nii IT, projektijuhtimise, inimeste juhtimise, ürituste korraldamise kui ka kommunikatsiooni valdkonnast.

Või täida vabathtliku ANKEET siinsamas.

Arengukavaga seotud meediakajastused:

28. aprill 2015, Alkeemia – Kristiina Ehin: Kultuuriministeerium eraldas 2 miljonit eesti krooni selleks, et hävitada üht meie kõige kõrgemat ja uhkemat pühakohta

10. aprill 2015, Harju Elu – Põhja-Eestis on unustusse vajuvaid pühapaiku enam kui lõunas

5. aprill 2015, Maaleht – Ahto Kaasik: Mis saab rahva väekohtadest?

29. märts 2015, ETV, saade “Aktuaalne kaamera” – Pühapaikade kaardistamisega on kiire, kuid tegevuskavas on erimeelsusi

18. märts 2015, Raadio 2 – Ahto Kaasik räägib arengukava praagist, mis ähvardab jätta Eestimaa hiied hävima

18. märts 2015, Vikerraadio saade “Reporteritund” – Pühapaikade arengukava

11. märts 2015, kultuur.err.ee – Valmis uus kava looduslike pühapaikade uurimiseks ja hoidmiseks

13. märts 2015, ETV saade “Terevisioon” – Ahto Kaasik: Eestis on veel palju kaardistamata pühapaiku

13. märts, 2015, kultuur.err.ee – Kultuuriministeerium: looduslike pühapaikade arengukava tagab ligi 3000 pühapaiga säilimise

11.03.2015 Hiite Maja. Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima