Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia Pärimusmeditsiini esimese ja teise kursuse õpilased külastasid õppeprogrammi raames ja Ahto Kaasiku (Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest) juhatusel Lahemaal asuvaid pühapaikasid.
Terviseakadeemia juhataja Alar Krautmani sõnul on väga oluline, et Pärimusmeditsiini õppijad teavad ja tunnevad ka pärimuskultuuri ning teavad kuidas märgata ja leida pühapaikasid ning kuidas on õige käituda pühapaigas, milliseid toiminguid järgida. Teadupärast on rahvakultuuris hiitel, pühadel allikatel, kividel ja teistel looduslikel pühapaikadel inimese tervise seisukohast oluline roll. Looduslike pühapaikade teadlik külastamine ja seal erinevate kombetalituste täitmine aitavad terveneda ja terve ning rõõmsana elada.
Et saada hiites suurema elamuse osaliseks, valmistuti selleks hoolega. Enne Hiide minekut tuli end eelnevalt pesta, panna selga valged või heledad rõivad, naistel pikad seelikud, pähe rätid. Samuti oli vajalik kaasa võtta nuga hõbevalge kaapimiseks.
Päev algas juturingiga ning hiiepaelte punumisega. Tuli pesta voolava vee all hõbe või vaskmündid, mida annetada pühapaigale oma palvete ja soovide eest. Mündid tuli kaasavõtmiseks siduda valge riidetüki sisse.
Külastati Ilumäe hiiepuud, otsiti Korjuse küla unustatud hiit ning lauldi Vihula hiiepärnade vahel. Päev oli emotsiooniderohke ja õpilased said tunda hiite, kivide ja allikate väge.
Ilumäe külas Kõnnu mäel asuva Ilumäe Hiieniinepuu juures oli suur rõõm näha, et iidse hiiepuu juures käib niivõrd palju inimesi. Sellest andsid tunnistust puuokstele jäetud sajad paelad ja muud riputised. Kahjuks võis puul näha ka anniks sobimatuid asju: nailonist, kilest jm kunstmaterjalist riputisi.
Kui maantee ääres asuv Ilumäe hiiepuu on kergesti leitav, siis järgmine hiiepaik varjas end sügavas metsas. Korjuse küla hiiest on talletatud pärimusi, kuid selle asukoht pole teada. Veenduti, et üksnes arhiiviteadete ja kaartide abil ja ilma kohalike põliselanike abita on pühapaika keeruline leida. Jõuti küll hiie servas asuvate imeliste allikateni, kuid pärimustes kirjeldatud ohvrikivid jäid seekord peitu.
Hiieretke järgmine peatus oli Vihulas. See hiiepaik taasavastati kohaliku vanamemme abil kümmekond aastat tagasi. Vanal rannaneemel asuv kivikülv ning nende vahel taevasse kõrguvad tikksirged pärnatüved jätsid sügava mulje. Tänati hiiepaika selle eest regilaulude ja puudele seotud paeltega.
Hiieretke tähendas üles Merle Mäesepp, Krautmani Terviseakadeemia Pärimusmeditsiini õpilane, Hiiepaiga vabatahtlik
Fotod: Merle Mäesepp ja Ahto Kaasik
