Nädalavahetusel (23. – 24.05.) peeti Lääne-Virumaal Viru-Nigula valla Tammealuse hiies suvistepühi. Sündmused algasid laupäeva pärastlõunal, kui Viru-Nigula rahvamajja koguneti vaatama värskeid hiiefilme. Linastus Anna Hintsi kuueosaline lühifilmide sari „Eesti looduslikud pühapaigad“ ning Rein Marani „Suvisted Tammealusel“.
Järgnes hiietantsude õhtu Tammealuse hiies.
Tantsurõõmu pakkusid kohalikud pillimehed Ervin Lember ja Hillar Vimberg. Kanneldel lasid kõlada Tuule Kann, Helen Arusoo ja Roosi Tallinnast. Kuna Ervin Lember valmistas koos huvilistega roopille, ühines mängijatega varsti ka trobikond väikseid roopillimehi.
Hiiepuude vahel lauldi linnulaulu saatel regilaule ja keerutati vanu laulumänge.
Pühapäeva hommikul kogunesid pidurõivais hiiesõbrad lähedalt ja kaugelt Tammealusele suvistepüha pidama. Suvisted on suve vastuvõtmine pühad, mis on Virumaal ka muna-, kiige- ja kasepühad. Hiide saabuvad inimesed käisid allikal silmi pesemas ning alustasid ettevalmistusi.
Tulele seati pudrupada ja katel kaselehtedega, kus värviti suvistemune. Kiik ja hiievärav ehiti kaseokstega ning hiierajad pühiti puhtaks.
Hiiepuude jaoks punuti annipaelu ning tähtsaima paela punumisest võttis osa lausa kümmekond inimest.
Keskpäeva paiku koguneti vana hiietamme alla, kus valgetele linadele asetati kodused pühadetoidud.
Maajumalaid kutsuti söögist-joogist osa saama ning neilt paluti õnnistust inimestele ja maale.
Järgnes ühine söömaaeg ning kõlas kandlemäng ja vanad regilaulud.
Järgnes munaveeretusmäng, mille õhin liitis nii väikseid kui suuri pidulisi. Kiiguti avatuks Virumaa kiigeaeg ning tantsiti Viive Vooranna pillilugude saatel.
Õitsev ja linnulaulust rõkkav kaunis loodus, ilus ilm, rõõmsad inimesed ning iidsed tavad ja kombetalitused muutsid hiiepaigas veedetud nädalvahetuse eriliseks.
Suvised hiietantsud ning jaanitule pidamine on ühed viimased kogukondlikud hiietavad, mis kestsid paljudes hiites kuni II maailmasõjani ning kohati veel peale sedagi. Tammealuse hiis on vana hiiekoht, kuhu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna inimesed kogunesid pühi pidama ja tantsima veel 20. sajandi alguses. Jaanitulesid tehti seal aga kuni 1970. aastateni. Kogukondliku pühapaigana võeti Tammealuse uuesti kasutusele 1989. aastal.
Suvistepüha sündmuste korraldamises osalesid Viru- ja Vadjamaa Maausulisi ühendav Maausuliste Viru Koda ning Viru-Nigula rahvamaja.
Tammealuse hiie sõbrad näoraamatus
PILDIVALIK
