KAARDISTAME EESTI PÜHAPAIGAD -

LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD

Looduslikud pühapaigad on hiied, pühad kivid, pühad veed, pühad puud ja muud pühaks peetud loodusobjektid ja alad.

Ajalooline looduslik pühapaik on üksnes see loodusobjekt, mille kohta on andmeid, et esivanemad on seda pühaks pidanud ja/või seal kombetalitusi sooritanud.

Looduslikud pühapaigad on inimkonna vanimad kaitsealad

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) maailmakongress (s.h EV) tunnistas 2008. aastal looduslikud pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks

Eesti inimasustus on ~ 10000 aastat vana ning tõenäoliselt sama kaua on siin austatud pühapaiku. Me ei tea küll ühegi pühapaiga vanust, kuid kuna sarnaseid paiku ja traditsioone leidub paljudel Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika põliselanikel, siis ülimalt tõenäoliselt jõudis pühapaikade tava Eesti aladele juba koos esimeste inimestega.

Eesti pühapaikade hoidmise lugu on ühtlasi meie pinnase, vee, taimede jt elusolendite kaitsmise lugu.

Samuti on see keskkonda puudutavate teadmiste, pärimuste, uskumuste ja tavade hoidmise lugu.

Pühapaigad on Eesti maastike, kultuuri ja identiteedi olemuslik osa

Kuna pühapaiku on hoitud üldiselt puutumatuna on seal jõudnud meieni märkimisväärne osa tänase Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest.

Pühapaikadega on seotud oluline osa meie vaimsest kultuuripärandist: kohanimed, teadmised keskkonnast, koha- ja perepärimused ning loodushoidlikud tavad, uskumused ja hoiakud.

Aegade jooksul pühapaiga pinnasesse jäänud muinasesemed ja aines, samuti teadmised pühapaikade asukohast on väärtuslik osa ainelisest kultuuripärandist.

Eestlaste ja meie hõimurahvaste pühapaigad ja nendega seotud uskumused ja traditsioonid on sarnased. Pühapaigad ühendavad meid.

Siseriiklikud ja rahvusvahelised dokumendid väärtustavad pühapaiku ning nendivad suurt ohustatust

2008. aastal kiitis Eesti Keskkonnaministeerium heaks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu pühapaikade haldamise juhendi.

2008-2012 toimis esimene Eestis looduslike pühapaikade arengukava.

Tänavu kinnitas Kultuuriministeerium looduslike pühapaikade arengukava aastateks 2015-2020.

Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 peab looduslikke pühapaiku Eestile iseloomulikuks, väärtuslikuks, aga ka ohustatuks ja vähe uurituks.

Eesti rahvas peab looduslikke pühapaiku tähtsaks

Pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks 65-86% Eesti elanikkonnast (Faktum & Ariko avaliku arvamuse uuringud 2011, 2012, 2014).

Selline suhtumine on ühtlaselt omane erinevatele põlvkondadele, meestele ja naistele ning eesti- ja venekeelsele elanikkonnale. Samuti peavad maausuliste ja budistide kõrval enam levinud kristlike usundite pooldajad looduslike pühapaikade hoidmist väga tähtsaks. Pühapaikade kaitsmisel osalevad erineva maailmavaatega inimesed, mh mitmed kirikuõpetajad.

http://www.flaj.ut.ee/sites/default/files/www_ut/aruanne2014_faktumariko.pdf

http://hiis.ee/files/FaktumAriko2012.pdf

Kasutusel on sajad looduslikud pühapaigad (Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu 2014). Pühadest allikatest tuuakse vett, kividele jäetakse münte, pühadele puudele seotakse paelu ning ristipuude juures austatakse lahkunuid.

Looduslik pühapaik on looduslik (mitte inimese rajatud) paik, või ala

Pühapaik võib olla:

Pinnavorm: kõrgendik, tasandik, org, saar, kari
Veekogu: allikas, oja, jõgi, tiik, järv, mereala
Puu, salu, mets
Kivi
Koobas, pank, karst
Märgala: soo, raba, roostik
Tinglikult loetakse looduslike pühapaikade hulka ka usulise kombestikuga seotud ristipuud ja ristteed

Ajalooline looduslik pühapaik on üksnes selline loodusobjekt, mille kohta on andmeid, et esivanemad on seda pühaks pidanud ja/või seal kombetalitusi sooritanud

Pühapaikadega seotud peamised tavad:

Pühaks pidamine, austamine
Vaimses sidemes olemine
Palvetamine
Andide jätmine
Ravimine

Pühapaigaga võivad olla seotud ka muud tavad:

Nõu küsimine/ pidamine
Tantsimine, laulmine, mängimine
Kiikumine
Tule tegemine
Ennustamine

Pühapaigad asuvad peamiselt maal

Pühapaik võib asuda:

Metsas
Põllul
Niidul
Soos
Tee ääres
Külavahel (mõnikord)
Talu aias (mõnikord)
Linnas (mõnikord)

Pühapaik on tervik, mis hõlmab nii looduslikku, kui inimtekkelist

Pühapaik koosneb looduslikust pinnavormist, maapinnast, taimestikust ja loomastikust ning seal võivad olla veekogud ja kivid. Pühapaiga iseloomulikuks osaks on sellega seotud kohanimed, teadmised, pärimused, uskumused ja tavad. Inimene on võinud pühapaika rajada lõkkekoha, kiige- ja tantsukoha, matusekoha, jätta ande ning selle maapinda on võinud inimtegevusest jääda arheoloogilist ainest.

Tuntumaid pühapaiku
Taevaskoda Põlva maakonnas
Panga pank Saaremaal
Kaali järv Saaremaal
Pühajärv Valgamaal Otepää kihelkonnas
Kuremäe Hiiemägi Ida-Virumaal
Ebavere hiiemägi Lääne-Virumaal
Tamme-Lauri tamm Võrumaal
Lehmja hiietammik Harjumaal

Eestis on teada üle 800 hiielaadse (suurema) kogukondliku pühapaiga

*Hiienimelised ja hiielaadsed suuremad kogukondlikud pühapaigad esialgse arhiivitöö põhjal. Lisaks on andmeid enam kui 2000 üksiku püha puu, kivi, allika jm ajaloolise loodusliku pühapaiga kohta*

Hiis on küla või suurema kogukonna pühapaik

Hiied on kogukondlike pühade paigad, kus on mõnel pool tantsitud, kiigutud ja tehtud jaanituld ka uuemal ajal.

Hiies peetakse pühaks ja puutumatuks iga puud ja põõsast ning esivanemad pole lubanud seal oksagi murda. Hiitesse ei lubatud kariloomi, seal ei haritud maad, ei nopitud marju-seeni, ei kütitud ega kalastatud. Vägivallatuse ja puhtuse nõue muutis hiied meie suurimateks kaitsealadeks.

Hiite tunnused:

Kogukondlik kasutus (küla, mitu küla, kihelkond, veelgi suurema ala rahvas)
Suurem maa-ala (alates 1 ha)
Kompleksne (mitmed eriliselt tähtsustatud ja kasutatud pärimuspaigad hiiealal)
Looduslik taimekooslus

Hiienimelised paigad on eelkõige levinud Räpina – Tartu – Viljandi – Pärnu joonest põhja pool. Lõuna pool on selliseid paiku nimetatud sageli Püha-, Kumarus-, Jumala, Tennüs- jm paikadeks.

Sageli on hiiepuuks tamm, kuid leidub ka hiiekuusikuid, -kaasikuid, -lepikuid, -männikuid, -saarikuid, -künnapuustikke jm. Tavaline hiiemets on segamets.

Pühad veed

Eestis on teada kümmekond püha järve ja kümmekond püha jõge. Ka mõningaid merealasid ja järvesoppe on peetud pühaks. Kirjalikest allikatest leiab andmeid ligikaudu 500 püha allika kohta.

Erilise väega tervendavaid allikaid peetakse pühaks. Esivanemad on õppinud tundma ja hindama teatud allikate omadusi. Nii leidub meil rohkesti Silmaallikaid, mis tervendavad silmi, kuid on ka allikaid, mis ravivad näiteks liigese- ja nahahaigusi, või leevendavad valu. Üsna paljud pühad allikad on praegu kasutusel ravi- ja joogivee toomise ning silmade pesemise kohana. Tavaline and allikale on sinna heidetud münt, või hõbeesemelt kaabitud hõbevalge.

Püha puu võib olla igast kodumaisest liigist

Lisaks hiitele, kus on puutumatud kõik puud-põõsad, leidub meil ka üksikuid pühi puid. Tavaliselt on olnud need kogukondade kasutuses, kuid leidub ka ühe-pere pühi puid. Pühade puude juures on palvetatud, jäetud ande, ravitsetud, küsitud nõu ja kogutud jõudu.

Sagedamini esinevad pühad puud:

Tamm
Mänd
Pärn
Kask
Kadakas
Lepp
Kuusk
Jalakas
Künnapuu
Saar
Pihlakas

Tervis ja õnn pühadest kividest

Eestis on varasemaid andmeid ligikaudu 500 püha kivi kohta. Püha kivi on reeglina maakivi ning vahest harva ka paepank. Mõni püha kivi on maaga tasa, teine küünib 3-4 m kõrguseni. Samuti ulatub nende läbimõõt mõnekümnest sentimeetrist kümnekonna meetrini.

Pühal kivil ei ole tavaliselt lohke, ega muid raiendeid. Pühasid kive nagu ka muid looduslikke pühapaiku ei ole inimene reeglina kuidagi vigastanud. Vähestel pühadel kividel leidub väikseid (5-10 cm), või suuremaid lohke. Ravikividena on aga sageli eelistatud nn jäljekive, kus leidunud looduslikke lohke on nimetatud looma-, inimese-, või müütiliste olendite jälgedeks.

Sarnaselt pühadele puudele on ka pühad kivid olnud kogukonna- või pere kasutuses ning nende juures on palvetatud, jäetud ande, ravitsetud, küsitud nõu ja kogutud jõudu. Lääne-Eestis leidub rohkesti selliseid kive, mida on kasutatud peamiselt ravitsemiseks.

Liukivi annab lapseõnne ja lahutab meelt

Liukivi on loodusliku sileda kallakuga kivi, kus lastel meeldib liugu lasta. Varemalt on naised käinud sellistelt kividelt lapseõnne nõutamas.

Pühal kivil ei ole tavaliselt inimtekkelisi lohke

Eestis on teada ca 2000 väikeselohulist kultusekivi ehk lohukivi, millel on 5-10 cm läbimõõduga lohukesed. Nende seas on pühaks peetud kive teada vaid paarkümmend. Üks väheseid pühaks peetud lohukive asub Tallinna lähedal Assakul ning sellel on üle 400 inimese süvendatud lohukese.

Ristipuud on seotud hingede-usu ja iidsete matusetavadega

Iidse tava kohaselt peatub matuserong teel kalmistule teatud puu juures ning puukoorde lõigatakse ristimärk. Selle toiminguga jääb lahkunu hing, või selle osa puuga seotuks ning ei tule omakseid kummitama. Hingedeajal, jõuludel jt olulisematel pühadel, kui hinged on koju oodatud, ei ole aga ristipuu takistuseks.

Ristipuu on tavaliselt mänd, või kuusk, kuid riste on mõnikord tehtud ka kasele, tammele jt puudele. Ristipuu võib kasvada lagedal, või asuda metsas, sellel võib olla riste üks, või isegi sadu. Mitmel pool võib tee ääres näha kümneid ja isegi sadu ristipuid.

Ristipuude tava on veel elus Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaal. Mõne aja eest hääbus see tava Viljandi- ja Saaremaal. Varem on ristipuid leidunud ka mujal Eestis ja meie naabermaadeski.

Looduslike pühapaikade hulgas on ristipuud erandlik nähtus, sest neil on ainuomased välistunnused (ristimärgid puukoores) ja neid vigastatakse kombetalituse käigus riste lõigates.

Muud looduslikud pühapaigad

Rahvapärimuste kohaselt on varem igal talumajapidamisel olnud oma pühapaik – puutumatu aianurk, kivi, puu, või kivikangur. Paraku teame täna vaid üksikute selliste asukohti. Peaaegu kõik nad on unustatud.

Tinglikult võib looduslikeks pühapaikadeks pidada ka ristteid, kus on teadaolevalt käidud ravitsemas, ennustamas ja erinevaid kombetalitusi sooritamas.

Paljud pühapaigad on inimtegevuse tõttu halvas seisukorras

Möödunud sajanditel ja aastakümnetel ei ole Eestit valitsenud võimud looduslikke pühapaiku pühaks pidanud. Seetõttu on enamik neist kahjustatud rüüstamise, põllumajanduse, ehitustegevuse ja kaevandamise tõttu ning osad pühapaigad on hävinud.

Mis ei ole ajalooline looduslik pühapaik?

Me kogume andmeid eelkõige ajalooliste looduslike pühapaikade kohta, mida on pühaks pidanud juba meie esivanemad.

Looduslikud pühapaigad ei ole:

Kõik loodusobjektid ja alad, mille kohta ei ole meieni jõudnud pärimust pühaks pidamisest.
Ehitised ja rajatised, s.h kirikud, kabelid, saunad ja hauad.
Ausambad ja ristid.
Kurepesaga postid, millele seotakse paelu.

Pühapaigad on (mälu) maastike nähtus

Reeglina puuduvad pühapaikadel ainuomased välistunnused, mis lubaks neid eristada ülejäänud loodusest. Erandiks on ristipuud, mida eristab tavalistest puudest koorde lõigatud ristimärk.

Pühapaikadega seotud rahvapärimusi jm andmeid on arhiivides jm kirjasõnas talletatud enam kui sajandi jooksul, kui seal puuduvad sageli selged asukohaandmed. Üksnes varasematele kirjalikele andmetele ja kaartidele toetudes ei ole võimalik paljusid pühapaiku leida. Lisaks, kaugeltki mitte kõigi pühapaikade kohta ei ole varem kirjalikult andmeid talletatud.

Pühapaikade kaardistamisel on esmaseks uuritavaks kohapärimust ja mikro- toponüüme tundev põliselanik, kes reeglina kuulub viimasesse taludeaegsesse põlvkonda.

KIIRE: koos külade tühjenemise ja põliselanike lahkumisega kaob võimalus tuhandete pühapaikade kaardistamiseks

Eeloleval kümnendil on hävimas kuni 3000 looduslikku pühapaika

Pühapaiku ohustab eelkõige unustamine.

Lisaks: teadmatu inimtegevus – maaharimine, karjakasvatus, metsatööd, ehitamine, kaevandamine, kaitsekorraldus, maastikuhooldus …

Pühapaikade materiaalset kultuuripärandit (eelkõige metallesemeid) ohustavad aardekütid.

Pühapaikade kaardistamine on algusjärgus

2014.a seisuga on pühapaikade uuringud toimunud Muhu, Juuru, Põlva ja Võnnu kihelkonnas. Eeluuring on tehtud Hargla, Räpina, Kambja, Kanepi, Tartu ja Nõo kihelkonnas ning Kuusalu khk põhjaosas.

LISATEAVET

DVD „Hiite lummus“

film Hiite lummus, 60 min
film Looduslikud pühapaigad Eestis, 45 min
näidatud pühapaikade kataloog
tõlge inglise, saksa, prantsuse, hispaania ja vene keelde

Filmi lehekülg: http://www.gaviafilm.ee

DVD „Suvisted Tammealusel“

film Suvisted Tammealusel, 30 min
tõlge inglise ja vene keelde
ETVs eetris 23.05.2015

Lühifilmide sari „Eesti Looduslikud pühapaigad“

„Tammiku Hiis“, 5 min
„Paluküla Hiiemägi“, 5 min
„Vana-Viga hiis“, 5 min
„Taevaskoda“, 5 min
„Pärispea Liukkivi ja Hooneteperi mägi“, 5 min
„Tõdva Animägi ja Silmaallikas“, 5 min

OÜ Vesilind, 2014

Internetis: https://www.youtube.com/channel/UCnDNC0kP7lI0VTtr5rishrw

Organisatsioonid

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus: www.fl.ut.ee/hiis

Hiite Maja SA: http://hiis.ee/?lang=et

Maavalla koda: www.maavald.ee

Sacred Natural Sites: http://sacrednaturalsites.org /

Hiiepaik.ee

Andmekogud

Pühapaikade andmekogu: www.andmekogu.hiis.ee

Kultuurimälestiste register: http://register.muinas.ee/

Keskkonnaregister: www.eelis.ee