KUIDAS MURASTE KOOLI 1.B KLASSI OMA HIIEL KÜLAS KÄIS
Muraste Kool tegutseb esimest õppeaastat. Uue, alustava koolina, saame me üheskoos puhta lehena rakendada uuenenud õpikäsitlust. Meie koolis püütakse õppetöös kasutada palju kogemusõpet ning värskes õhus viibitakse võimalikult sageli. Meil on iga päev pikk õuevahetund. Sügisesel ja kevadisel perioodil toimub kõigil klassidel üks õuesõppepäev nädalas. Talvel katsetasime kuue nädala vältel projektõpet. Ka see läks edukalt.
Osavõtt koolihiite projektist on olnud tore kogemus. Hiie, kui tähtsa osa meie pärandkultuurist, tutvustamine õpilastele, oli minu, kui õpetaja jaoks paras väljakutse. Jah, teadsin hiitest nii mõndagi ning olen ka hiites käinud, hiies maarjapunapäevagi tähistanud. Kuid oma teadmiste jagamine esimese klassi lastele nõudis hoolikat ettevalmistust.
Mu 1.b on teadmishimuline ja tore klass. Hiie teemat tutvustavas tunnis esitasid lapsed mulle palju küsimusi. Õnneks olin teinud nii palju eeltööd, et suutsin kõigile küsimustele vastata J
Ühel ilusal aprillikuu hommikul, teise tunni alguses, siirdus 1.b vahva kamp koos entusiastliku klassijuhatajaga oma hiiele külla. Muraste Koolil on asukohaga vedanud. Meri ja pankrannik ei ole väga kaugel ning kauni loodusega Muraste Looduskaitseala lausa kõrval. Oleme oma õuesõppepäevadel käinud ümbruskonda avastamas. Hiieni ei olnud me aga varem kõndinud. Pool tunnikest värske õhu, päikese ja linnulaulu nautimist ning kohal me olimegi. Lapsed teadsid täpselt, kuidas hiies käituda tuleb ning mida mitte mingil juhul teha ei tohi. Meil oli kaasas looduslikest vahenditest valmistatud tervitus oma hiiele, mille sidusime kõige jämedama puu külge. Hiis tervitas meid sinetava sinilillemerega. Kahjuks oli kellegi kuri käsi jätnud meie hiide prügi. Korjasime selle kokku ning juhuslikult kaasasolnud kilekott sai prügi täis. Prügi tassisime üsna pikalt, et see siis korralikult prügikasti poetada. Leppisime lastega kokku, et edaspidistele külaskäikudele oma hiide võtame igaks juhuks leitava prügi tarbeks kotte kaasa.
Me tahame oma hiit ja tema lugu paremini tundma õppida. Selleks on juba saadud kokkulepe kohaliku asjatundjaga, kes on nõus aitama.
Mõte, et igal koolil võiks olla oma hiis, on üks väärt mõte!
Annika Hinn
Muraste Kooli 1b klassijuhataja