KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Mis on Hiiepaik?
Hiiepaik on vabatahtlik kodanikualgatus, mille eesmärk on aidata kaasa hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaardistamisele ja hoidmisele. See on koostööring, kus kõik inimesed sõltumata oma maailmavaatest, tõekspidamistest ja rahvusest saavad anda panuse meie ühise pärandi hoidmisse.
Mis on looduslik pühapaik?
Looduslik pühapaik on maismaa- või veeala (mägi, mets, org, koobas, kivi, puu, allikas, järv jms), millega on seotud varasemad usulised tõekspidamised ja/või kombetalitused. Näiteks põlispuu on pühapaik juhul, kui on teada, et esivanemad on pidanud teda pühaks ja/või sooritanud tema juures kombetalitusi. Osasid looduslikke pühapaiku nimetatakse hiiteks.
Esialgsete arhiiviandmete põhjal leidub Eestis vähemalt 3000 ajaloolist looduslikku pühapaika. Seni toimunud väliuuringute põhjal võib eeldada, et pühapaiku on märksa enam.
Kas kõik põlispuud on pühad?
Teatud mõttes on kogu elu püha ja eriti austusväärsed on põlispuud. Looduslikuks pühapaigaks peetakse aga vaid selliseid puid, mida on teadaolevalt pühaks pidanud juba meie esivanemad.
Kas loodusmaastikul asuvad kabelivaremed ja kalmed on samuti looduslikud pühapaigad?
Looduslikud pühapaigad on loonud loodus. Pühapaigad nagu kabelid, kirikud, kalmed ja saunad on aga rajanud inimene. Kõik meie vanemad kalmed ja saunad on küll pühaks peetud, usuliste tõekspidamistega seotud kombetalituste kohad. Sageli on seal näiteks ohverdatud ja palvetatud. Aga kuna need on inimese rajatud, pole need looduslikud pühapaigad.
Tõsi, mõnikord võib looduslikus pühapaigas asuda ka inimese loodud püha rajatis, samuti võib mõnikord kalmele kasvanud puust saada püha puu.
Mis on hiis?
Hiis on maa-ala (tavaliselt 1-100 ha), mida on pühaks pidanud ja kombetalitusteks kasutanud kogukond (küla, mitu küla, kihelkond, või rahvas) ning mille maa-alal sageli leidub mitmed eriliselt mõtestatud ja kasutatud pärimuspaiku (püha kivi, püha allikas, tantsukoht, matusekoht jm). Sarnaseid pühapaiku on Lõuna-Eestis, aga vahel mujalgi nimetatud Kumarus-, Tennüs, Püha- jm paikadeks. Hiienimelisi ja hiielaadseid kogukondlikke pühapaiku on esialgsete arhiiviandmete põhjal Eestis teada enam kui 800.
Kas hiis on alati tammik?
Hiiepuuks võib olla mistahes kodumaine puuliik ning hiiemetsaks on tavaliselt segamets, kus kasvab erinevaid puu- ja põõsaliike. Hiiemetsa valdava puuliigina on kõige enam mainitud tamme, aga leidub ka hiiemännikuid, -kaasikuid, -pärnikuid, -lepikuid, -saarikuid, -kuusikuid jne.
Seniste teadmiste põhjal asuvad hiied tavaliselt ajaloolise külasüdame lähikonnas ning sealne maastik ja kasvukohatüüp kujundabki sobiva taimestiku.
Kuidas pühapaika ära tunda?
Pühapaikadel puuduvad reeglina ainuomased välistunnused, mis lubaks neid ülejäänud loodusest eristada. Seetõttu on pühapaiga peamiseks tunnuseks ajalooline mälu (suuline pärimus, tekst, kaart, foto, joonis, heli- või videosalvestis), mis annab meile teavet, et konkreetset loodusobjekti või ala on esivanemad pühaks pidanud ja/või seal kombetalitusi sooritanud. Erandiks on ristipuud, mille tunnuseks on puukoorde lõigatud ristimärk ning vähesed lohkudega ohvrikivid.
Sageli võib näha pühadele puudele anniks seotud paelu ning pühadele kividele ja allikatele jäetud münte. Selliste paikade seas võib olla aga ka uusi pühapaiku.
Kuidas saada aru, kas pühapaik on hävinud, või alles?
Ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Pühapaikadel on erinevad otstarbed, nendega on seotud erinevad väärtused, nad asuvad algupäraselt erinevatel maastikutüüpidel ning on erineva suurusega.
Pühapaigaga seotud väärtusteks võivad olla looduskeskkond (pinnavorm, üksikobjektid, elustik), aineline kultuuripärand (maapinda jäänud kultuurkiht ja esemed) ja vaimne kultuuripärand (kohanimede, pärimuste, tavade ja kombetalituste järgimiseks vajalik keskkond). Enamik meie pühapaiku on enam või vähem kahjustatud ja kaitstavad väärtused on seal erinevalt säilinud. Näiteks põlluks haritud pühapaigas on hävinud mitmed olulised väärtused, kuid selle maapõues võib olla säilinud aineline kultuuripärand ning selle viljakast maapinnast saavad kunagi ehk taas sirguda hiiepuud. Isegi kui pühapaik on täiesti täis ehitatud, või ära kaevandatud, aga me teame selle asukohta ja pärimusi, annab see olulist teavet piirkonna ajaloolise maakasutuse kohta. Looduslik pühapaik on täiesti hävinud vaid juhul, kui seda ei õnnestu enam leida.
Kuidas ma saan teada, kas mu ümbruskonnas leidub pühapaiku?
Üsna palju andmeid on hõlpsalt kättesaadavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Muinsuskaitseameti ja looduskaitse registrites. Omal käel võib andmeid lisaks otsida kirjandusest ja arhiividest. Väga oluline on aga küsitleda kodukandi inimesi, eeskätt vanemaealisi põliselanikke ning talletada nende kõneldu.
Millised on kõige kergemini juurdepääsetavad andmeallikad?
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja sihtasutus on loomas looduslike pühapaikade andmekogu. Selle avalikule lehele kantakse kaitsealused jm väheohustatud pühapaigad (nt ristipuud). Seniste andmetega saab tutvuda siin: andmekogu.hiis.ee
Mõnevõrra leiab andmeid Kultuurimälestiste registrist. Arheoloogiamälestisena on mingil määral kaitse alla võetud üle 450 pühapaiga. Otsides maakondade, või omavalitsuste kaupa arheoloogiamälestisi, näeb nende hulgas ka pühapaiku: hiisi, ohvrikive jms: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument
Kaitstavate looduse üksikobjektide hulgas on üle 90 pühapaiga ning teadmata arv pühapaiku asub kaitsealadel. Mõnevõrra on need paigad leitavad, kui otsida registris märksõnu hiis, püha jms: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
Mõnevõrra on pühapaiku kantud pärandkultuuri kaardikihile, kuid need andmed ei ole pühapaikade osas alati kontrollitud ja usaldusväärsed: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis
Kõik need andmed on leitavad ka Maa-ameti kaardirakenduse kaardikihtidelt: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGi
Miks on pühapaiku vaja?
Pühapaigad on inimkonna vanimad kaitsealad, millega seotud loodus- ja kultuuripärandit hoitakse avalikes huvides. Tegemist on meie ühise pärandiga.
Teisalt on inimesed neid paiku ajast aega vajanud ja hoidnud, et elada hästi, tervelt ja õnnelikult. Kui pühapaik on säilinud looduslikul kujul, on see kena vaadata ning seal on hea olla. Neis paigus käiakse kogumas jõudu, hingerahu ja elurõõmu. Aga need on ka mõtisklemise, palvetamise, nõu pidamise, tervenemise ning ühiste kombetalituste kohad. Pühapaiga põlisusele on mõtteski hea toetuda. Teatud mõttes on need kohad, kus saame kohtuda möödunud ja eeltulevate põlvedega ning hoida rahvuslikke ja üldinimlikke väärtusi.
Kas minu tehtud palve- ja ohvrikoht on samuti looduslik pühapaik?
Tõepoolest, inimesed, pered ja vahel kogukonnadki loovad ka uusi looduslikke pühapaiku. Istutatakse nimepuid, hoitakse väravapuid, jäetakse mõni kivi, puu, aianurk, või metsatukk puutumatuks kohaks, kus käia mõtisklemas, palvetamas ja ande viimas. Kahtlemata on sellised paigad omanikele pühad ja nende tegevust tuleb austada. Hiiepaik kaardistab aga üksnes ajaloolisi looduslikke pühapaiku, mis on kasutusele võetud teadaolevalt enne 20. sajandit. Sarnaselt ehitatakse kogu aeg uusi hooneid, kuid ühiselt väärtustatakse ja hoitakse vaid vanimaid.
Kuhu ma saan pühapaigast teatada?
Hiiepaiga lehel on pühapaigast teatamiseks mugav vorm: https://hiiepaik.ee/about/kaardistamise-kusimustik/
Pühapaikade andmeid võib saata ka aadressil hiiepaik@hiiepaik.ee, või tavakirjaga aadressil: Postkast 136, Tartu, 51002.
Kuhu ma saan pühapaiga rikkumisest teatada?
Looduskaitsealuse pühapaiga rikkumisest saab teatada ööpäev läbi tegutseval telefonil 1313.
Muinsuskaitsealuse pühapaiga rikkumisest saab teatada tel: 640 3050.
Teatud rikkumisest (nt metalliotsijatega meestest) on kõige tulemuslikum teatada politseile teatetelefonil: 112.
Pühapaiga rikkumisest, või seda ähvardavast ohust võib teatada ka Hiiepaigale hiiepaik@hiiepaik.ee ning samuti Maavalla kojale koda@maavald.ee, tel 56932353.
Kas kõik hiied tahetakse kaitse alla võtta?
Hiiepaiga eesmärk on eelkõige kõikide pühapaikade kaardistamine ja nendega seotud andmete kättesaadavaks tegemine. Parima kaitse tagab pühapaigale maaomaniku ja kogukonna teadlikkus.
Kas kõik pühapaigad tehakse avalikuks?
Eesti on ühinenud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) juhendiga, mille kohaselt võib pühapaiga avalikustada juhul, kui see ei sea pühapaika ohtu ning sellega on nõus pühapaiga kasutajad-eestkostjad.
Kas hiiesõbrad tahavad hiitesse ehitatud kirikud ära lammutada?
Sellist küsimust võib tõesti aegajalt kuulda. Mitmed vanemad kirikud on rahvapärimuste kohaselt ehitatud kirikutesse ja pühapaikade tahtlikku hõivamist on ette tulnud isegi veel 19. sajandil. Ajad ja arusaamised on aga muutunud ja tänases Eestis on hinnatud igasugune kultuuripärand. Looduslike pühapaikade hoidmist peavad tähtsaks erineva usulise eelistusega inimesed nagu maausulised ja kristlased ja samuti ka usulise eelistuseta inimesed.