Kas teadsite, et vana Võromaa asub kahes riigis ja osa sellest on Lätis? Korneti Liinamägi (läti k. Drusku pilskalns) asub Võrumaa Haanja valla Piilardi külast linnulennult 1,1 km edelas, Lätimaal Veclaicene (Vana-Laitsna) vallas. Vana-Laitsna vald oli enne 1920. aastat Rõuge kihelkonna osa ja võrokeste ajalooline asuala. Sestap on Korneti Liinamägi maarahva, ehk vanade võrokeste ehk oandilaste maalinn.
Korneti Liinamäge võib selge ilmaga näha Suure Munamäe vaatetornist edelas. Kahe mäe tippude vahe on 15.7 km. Maad mööda jõuab Kornetisse kõige otsemat teed läbi Paganamaa. Seal asuvast Krabi külast on kruusateed mööda Kornetisse 8 km. Korneti teeristis asuv pruun silt kirjaga “Drusku Pilskalns” osutab paremale. Sõitnud asfaltteed mööda vaevalt pool kilomeetrit leiate paremat kätt tee ääres teabetahvlitega parkla ning vasakut kätt tõuseb jalgrada Liinamäele.
Esmapilgul tundub heinamaine mägi ehk ilmetu, kuid mida kõrgemale rändur jõuab, seda ülevamaks muutuvad tunded. Liinamäe tipust avaneb imekena avar vaade ümberkaudsele maastikule
Kui kõndida edela suunas kulgevat rada mööda edasi metsa, kerkib maapind veelgi ning jõuate Liinamäe tipus asuva vana maalinna vallini. Liinamäe kõrguseks merepinnast on 246,6 m. Mäe suhteline kõrgus kõrvalasuva Korneti (Pilskalni) järve pinnast on aga 82 m. Pea sama palju kui Vällamäel jalamilt.
Mis tunne võis olla seista siin linnusevallil tuhat, või paar tuhat aastat tagasi, lasta pilgul lennata üle koduse maa ning näha lähenemas vaenuvägesid?
Eesti arheoloogid on linnamäge mitut puhku uurinud, viimati 2007. aastal, kui leiti savinõude kilde. Kaevamisel võetud söestunud puidu proovid näitasid, et inimene on siin toimetanud juba eelrooma rauaajal.
Kõikjal, kus meie esivanemad on elanud, on hoitud teatud kohad puutumatuna. Nii leidub pühi paiku ka Korneti ümbruskonnas.
Liinamäe kõige kõrgemas tipus linnuse hoovis asunud varem püha allikas. Rahvapärimus kõneleb, et kord pesnud üks rumal naine allikas oma lapse musti rõivaid. Allikas saanud seepeale pahaseks ja läinud seepeale Võnnu (Cesise) maalinna.
Liinamäe kõrvalal asuval Kuremäel on kasvanud neli vana jumalate tamme, mille juurde kohalikud elanikud ande viisid ja palvetasid. Viimane tammedest hukkus 1920. aastatel, kui selle õõnsusse tehti tuli.
Teisel pool Korneti järve, Liinamäest pooleteist kilomeetrit lõunas asub Maarjamägi, mille madalamat osa kutsuti Jumalatemäeks. Mäe tipus on kolm kivi. Nende ümber oli viie meetri ulatuses puutumatu ala veel siis, kui mujal mäel juba maad hariti. Ühte neist kividest nimetatakse Maarja (läti k Maara) kiviks. Kivil olevaid lohke on hilisemal ajal peetud Maarja jalajälgedeks ja vanakurja istumiseasemeks. Paika peetakse pühaks praegugi ja nii võib kivil näha münte ning puude okstel anniks jäetud paelu.
Puutumatu oli ka Korneti järve see osa, kus asus suur kivi. Seal ei ujutud ja sealt ei püütud kala. Kivil on nähtud kalasabaga tüdrukut kammimas kauneid heledaid juukseid. Üks karjatüdruk olevat näinud seal näkineidu veel 1940-dail kahel aastal järjest.
Jutt: Ahto Kaasik
Kuvad: Helen Arusoo
Ajakiri Loodusesõber
Vaata lisaks
26. Roheliste Rattaretk jõudis Lätti ja Vene piiri äärde.
Loodusesõber nr 3, 2015
Uma Leht. Päiv Korneti kivve, mäki ja järviga