Eesti rahvakultuuri oluline osa on looduslikud pyhapaigad, kus juba meie esiisad käisid kombetalitusi täitmas ja hingejõudu kogumas. “Terevisioonis” kõneles Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest, millises olukorras on teadaolevad hiied ning kas tänagi tekib juurde uusi pyhapaiku.
Ahto Kaasiku sõnul hoolivad paljud Eesti inimesed vanade pyhapaikade saatusest. “Eelmise aasta avaliku arvamuse kysitluse kohaselt ootab 86% Eesti elanikest, et pyhapaigad oleks hoitud,” ytles Kaasik, kelle sõnul on aga häda selles, et isegi ala asjatundjad ei tea, kus kõik hiied asuvad. “Uurijad ei ole jõudnud neid paiku yles otsida ja kaardistada,” tõdes Kaasik.
Sel nädalal Kultuuriministeeriumis vastu võetud looduslike pyhapaikade riiklik arengukava pakub aga yksnes näilise lahenduse. Kuna riik ei pea kohalike põliselanike kysitlemist oluliseks, jääb arengukava järgides enamik pyhapaiku kaardistamata. Pyhapaiku ohustab praegu aga kõige enam see, et nende asukohta või ka olemasolu mäletavad vähesed vanainimesed on lahkumas.
Kaasik kutsus yles jagama pyhapaikade pärimusi oma lähedastega, aga ka uurijatega.