Äsja pälvis avalikkuse tähelepanu Rakvere lähedal asuva Tõrma Hiiemäe rüüstamise juhtum. Kuigi hiisi ja teisi põliseid pühapaiku rüüstatakse Eestis kogu aeg on see kord mõneti eriline. Rakvere – Väike-Maarja – Jõgeva – Tartu maantee ääres põldude keskel asuv metsane hiiepaik on maamärk, mis ehib maastikku ja tõmbab möödujate pilke. Hiiepaik ilmestab ka 2011. a eesti keeles ilmunud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendi kaant. Eesti Vabariigi poolt heaks kiidetud juhend kinnitab, et looduslikud pühapaigad on inimkonna vanimad looduskaitsealad, mida tuleb hallata põliseid tavasid järgides.
Tõrma Hiiemäge on järk-järgult varemgi rüüstatud. Ilmselt juba tsaari ajal hariti Hiiemäe laugemad nõlvad põlluks. 1900. a paiku lõhkusid võõrsilt tulnud ehitajad luba küsimata Hiiemäel asunud ohvrikivi. Nõukogude ajal oli Hiiemäel lühikest aega krossirada ja kolhoos ehitas Hiiemäe nõlvale siloaugu. Ilmselt vene aja lõpul veeti Hiiemäe nõlvast üle kõrgepingeliin, mida on hiljem korduvalt uuendatud. Muinsuskaitseameti loal käidi hiiemetsa raiumas 2008. ja 2013. a. Hiiemäe nõlval asuvasse siloauku on ehitatud võõrapäraselt värvikirev kuur ning selle lähedale on veetud ehitusmaterjale või -prügi. Järjekordne raie sai hiiepaiga rüüstamise karikas viimaseks piisaks. Sel moel jätkates muutub Hiiemets peagi armetuks pargiks ja Hiiemäe lagedad nõlvad risustatakse kõikvõimalike rajatistega. Teatavaks on saanud, et üks maaomanikest kavatseb ehitada Hiiemäele hiiemetsa kõrvale seikluspargi.
15.03.2018 väljastasid Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet Madis Ellamaale loa Hiiemäel hiiemetsas 1,5 ha ulatuses sanitaarraide tegemiseks kuni 30 tm. Järgnevalt langetati hiiest üksikuid vanemaid puid ning rohkesti nooremaid puid ja põõsaid. Majanduslikku tulu andis see ilmselt vähe, kuid hiie peamist tunnust – loodusmetsa – kahjustati tugevalt.
5.04. avastas toimuvad raietööd Hiite Maja SA juhatuse ning Muinsuskaitseameti loodusike pühapaikade eksperdinõukogu liige Tiit Kaasik, kes palus ametil hiie rüüstamine peatada.
6.04. tegi Maausuliste Viru Koda avalduse, milles mõistis hiiemäel raiumise hukka.
7.04. käisid Muinsuskaitseameti esindajad Hiiemäel kohal ja hindasid tehtud tööd igati õiguspäraseks. Maaomaniku sõnul olevat muinsuskaitse soovitanud tal veel rohkem raiuda.
8.04. käisid Hiiemäe olukorraga veelkord tutvumas Hiite Maja, kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks ning Viru koja esindajad. Lisaks raidele avastati hiiemäe varjulisel nõlval metsloomade söötmiskoht nagu jahimehed neid rajavad. Nähtust avaldas EMA esindaja Mati Sepp kirjelduse ja video.
–
Viru koja avaldus raietööde kohta Tõrma hiiemäel
Maausuliste Viru Kojale on teatavaks saanud, et Rakvere vallas Tõrma külas asuval hiiemäel tehakse raietöid. Paneb muretsema, et ei omaniku ega asjaomaste ametkondade poolt ei teata jätkuvalt või ei peeta tähtsaks looduslike pühapaikadega seotud põhimõtteid, millest olulisim on, et hiies ei majandata. Siinkohal osutame järgnevale:
Meie esivanemad on hiisi ja teisi looduslikke pühapaiku sarnaselt teiste põliste rahvastega hoidnud majandustegevusest ja kirvest puutumata. Need on looduse loodud paigad ja neid ka kujundab ja muudab vaid loodus. Nii pakuvad looduslikud pühapaigad meile tuge, jõudu ja ka loomulikku ilu, mida ei leia inimeste hooldatud maastikelt. Teisalt on pühapaigad turvaliseks koduks paljudele eluslooduse liikidele ja nõnda elurikkuse tugialad. Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) ja Eesti Vabariik sealhulgas kuulutas 2008. a looduslikud pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks. See, kuidas me hoiame loodust oma hiites, pole enam üksnes meie asi, sest liikide väljasuremine ja kliima soojenemine puudutab kõiki inimesi siin maal. Esivanemate pühapaiku hoides hoiame oma juuri ja hoiame elu maal.
Hiiepaigad on päritud esivanemailt ja kuuluvad pärandina meile kõigile. Just selle mõttega – avalikes huvides – on need võetud kaitse alla. Sarnaselt arheoloogiamälestistele, kirikutele ja mõisatele tuleb muinsuskaitsel hakata lõpuks ka looduslikke pühapaiku kaitsma just sellena, mis nad on. Kui kirikutes kaitseme inimese loodut, siis pühapaikades kaitseme elava looduse loodut ja lakkamatut loomist.
Lugupidamisega
Kaja Toikka
Viru Koja vardja
–
VIITEID
5.04.2018. Taotlus rüüstamise peatamiseks ja järelpärimine Muinsuskaitseametile:
http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/wp-content/uploads/2018/04/Taotlus_Muinsuskaitseamet_5.04.18.pdf
6.04.2018. Eesti Metsa Abiks. Eksperdid paluvad Tõrma hiiemäe rüüstamine koheselt peatada:
http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/index.php/6-04-2018-eksperdid-paluvad-torma-hiiemae-ruustamine-koheselt-peatada/
7.04.2018. Kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks liikme Mati Sepa ülevaade toimunust. Lisatud ka video:
https://www.facebook.com/groups/321102291623006/permalink/551282828604950/
7.04.2018. Uued Uudised. Mis saab looduslikest pühapaikadest — praegu tunduvad need kõigil risuks jalus olevat
Mis saab looduslikest pühapaikadest — praegu tunduvad need kõigil risuks jalus olevat
8.04.2018. Õhtuleht. Asso Ladva. Tõrma hiiemäe peremees: pühapuude kaitsjad reageerivad üle:
https://www.ohtuleht.ee/869601/torma-hiiemae-peremees-puhapuude-kaitsjad-reageerivad-ule
10.04.18. Virumaa Teataja. Kristi Ehrlich. Raietööd hiiemäel ärritasid maausulisi:
https://virumaateataja.postimees.ee/4465501/raietood-hiiemael-arritasid-maausulisi
Tõrma Hiiemäest saab pikemalt lugeda 2017. a ilmunud raamatust “Pühapaikade teejuht” lk 258-260.
–
Tõrma Hiiemägi asub Rakvere linna piirist kõigest 2,5 km kaugusel ja on linna ümbruskonna ainus enam-vähem rahuldavalt säilinud hiiepaik. Varasemalt oli hiiepaik kohaliku rahva kooskäimiskohaks, kus tähistati pühi ja tähtpäevi. Näiteks 1930. a lehekuu algul kogunes Hiiemäele 500 inimest Jüriöö ülestõusu aastapäeva tähistama. Virumaa Teataja kirjutas:
Rakwere walla organisatsioonid korraldasid jüriöö
Pooletuhandepealine rahwahulk Hiiemäel.
Läinud aasta eeskujul korraldati ka k. a. 3. mai õhtul Rakwere wallas Hiiemäel jürituld. Kuna läinud aastal korraldajaks oli ainult k.-l. Rakwere walla kompanii, wõtsid tänawu sellest osa peale ülaltähendatud kui algataja ka Ü.E.N.Ü Karibsa ja Mädapea osakonnad, Tõrma segakoor ja tuletõrje ühing „Walwe”. Selletõttu kujunes ka osawõtt suuremaarwulisemaks. Kella 10 kogusid organisatsioonid tõrwikute walgustusel rongikäikudeua kohtadelt Hiiemäele, kuhu kogus rahwast wast poole tuhande ümber. Jüriöö awas k.-l. kompanii pealik Jaan Tamm päewa tähtsust toonitava kõnega.
Pikema ülewaate 1343. a. jüriöö eelloost kui ka järeldustest andis Ü.E.N.Ü. Mädapea osakonna esimees E. Strauss. Peale nende esinesid kõnedega naiskodukaitse Rakwere walla jaoskonna sekretär prl. H. Wärawa ja wallawanem G. Püss. Kõnede wahel kandsid ette rea laule Tõrma ja Mädapea segakoorid. Westeldes ja mängides kaldus aeg üle kesköö, kui komp. pealiku abi G. Kaberi hoogsa lõpusõna ja ühislaulu „Eestimaa, mu isamaa …” järgi rahwas salkadena laiali walgus. Weel kaua wilkusid tõrwikud jaaniussidena tumedas kewadöös. Osawõtja.
Virumaa Teataja, 1930, nr. 48, 6.05. lk 2.
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=virumaavana19300506&type=staticpdf
Mõned pärimusekillud:
– Rahvajuttude järele elanud Iiemäel vanasti Ii [ii] ja mäe alt jooksnud jõgi läbi. Ii viinud jõe ära. Sõitnud ise ratsa jõe ees ja öelnud: „Ii ees jõgi järel“. Nüüd on jõe asemel org. 1926
– Hiiemäel olevat käidud siis ohverdamas, kui keegi on olnud haige või kavatsetud sakslasile ühiselt vastu minna. Siis olevat nõu küsitud ja abi palutud oma jumalalt – Taaralt. 1939
– Mäe nõlvadel kasvavad suured tammed. Vanasti oli olnud see koht Tõrma küla hiis. Sääl ohverdati, korraldati suuri pidusid ja lõkkeõhtuid. Sääl kasvab vanu ja suuri tammesid, mis olid vanasti väga tähtsad. 1939
PILDIVALIK
