Enamik eestlasi on käinud Haanjas Suurel Munamäel ning imetlenud kaunist vaadet. Suunates vaatetorni tipus pilgu põhja poole, kõrgub paari kilomeetri kaugusel üle maastiku tumedam metsane seljandik – Vällamägi.
Merepinnast küünib Vällamägi 304 m kõrguseni ja jääb alla Munamäe 318 meetrile. Jalamilt arvestades on aga Vällamägi Eesti kõrgeim – 84 m (Munamäel 60 m). Vällamäe nõlvad on järsud, kohati lausa 40 kraadi ja selle otsa ronimiseks on vaja omajagu võhma.
Üks esikoht kuulub Vällamäele veel. Selle kirdeservas asuva väikse soo turbalasund olevat Eesti sügavaim – tervelt 17 m. Peale jääaega helkis siin väike järveke, mis hakkas soostuma 9000 aastat tagasi.
Eesti aladel lõppes jääaeg esimesena Haanja kõrgustikus – 13 000 aasta eest. Nii on see ka esimene kant Eestis, kus taimestik sai hakata kasvama ning loomad leidsid süüa ja linnud pesapaiga. Võimalik, et just siin süütasid inimesed peale jääaega esimese lõkke. Seni küll pole siit veel nii vanu inimtegevuse jälgi leitud.
Vällamäel kasvava metsa keskmine vanus olevat 120 aastat ning siin on ümbruskonna vanim metsamaa. Haanja ümbruskonna suhtelise lageduse taustal torkab Vällamäe metsa suurus silma nii 1930. topokaartidel kui ka 1850. aastate mõisakaartidel. Mingil põhjusel on jäetud mets siin rahule.
Kohalikelt elanikelt võib praegugi kuulda, et Vällamäe mets on püha ja seal raiuda üritanud meestel on läinud ajast aega haprasti. Värskemad nimelised hoiatuslood pärinevad lausa paarikümne aasta tagant. Mäge hoidvat metsaesä (metsaisa) ja metsavaimud. Vällamägi on looduslik pühapaik, ehk põlisrahva kaitseala, kuid Lõuna-Eestile omaselt ei ole seda hiieks nimetatud.
Eelmise sajandi keskpaigast on Vällamägi ka riigi kaitse all. Eesti taasiseseisvumise järel peatus mäel aga mitut puhku ärimeeste silm, kes soovisid metsa maha võtta ning panna kaunid nõlvad suusasõprade abil raha teenima. Et sellistele rumalatele katsetele lõpp teha, kuulutati Vällamägi 1995. aastal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndiks, kus majandustegevus ei ole lubatud. Nii mühab põline mets Vällamäel meie kõigi rõõmuks tänagi edasi.
Puuhiiglaste ja metsavaimude kõrval tuleb siin olla tähelepanelik ka väiksemate olendite suhtes, kellest mõned on liigiti ka looduskaitse all. Põhiliselt Vällamäe lõunaosas madalamatel aladel kasvab kellukaline tähk-rapuntsel. Mäest põhja pool asuvas Perä-, Vahe- Külä- ja Mäe-Tilga järves elutseb aga saarmas. Mäe edelaservas maantee lähedal on nähtud kahkjaspunast sõrmkäppa.
Mäel on tähistatud 2,2 km pikkune matkarada. Selle ääres tutvustab 13 teabetahvlit Vällamäe metsi, metsaelanikke, siirdesood, pärimusi jm. Poole kilomeetri kaugusel parklast, mäe kaguservas väikse välu ääres asub lõkkekohaga matkamaja, kus saab riigimetsa majandamise keskuse loal ööbida. Maja juures asuvast allikast joogivett võtta ning lõkkekohta kasutada saavad kõik.
Haanimaal (nagu põliselanikud tavatsevad öelda) mägedest puudust pole. Vällamäe ümber on hulk künkaid, millel toredad nimed. Mäe tipust kilomeetri raadiuses põhjapoolt alustades ja päripäeva vaadates asuvad: Väike Vällamägi, Kahruhavvamägi, Ristimägi, Suumägi, Tilga mägi, Palomägi, Suur Palomägi, Ristimägi, Kunnimägi, Reedigemägi, Hardomägi, Suurõpõllumägi, Rebäsemägi, Maasilla mägi, Varõsõjalamägi, Tsiamägi, Maasikamägi, Ristimägi, Katsumägi, Kõomägi, Kukumägi ja Jaanimägi. Tegelikult on mägesid rohkemgi, aga nende kõigi nimesid teavad ehk vaid kohalikud.
Vällamäele pääseb Võru – Haanja asfaltteelt, kus Mooska talu kohal pöörab kruusane metsatee vasakule ja jõuab peagi parklasse. Seal on võimalik kasutada käimlat, lugeda Vällamäest ning astuda matkarajale.
Loodusesõber
Ahto Kaasik